Pideva valimiskampaania ja erakondade edetabelite edastamise taustal peab kõigepealt küsima, kuidas on sinu hinnangul praegune valitsus majanduskriisis hakkama saanud?
Ega valitsusel palju lahendusi ole, avatud turumajanduse tingimustes on väikese majandusega riigid kõige haavatavamad. Ma olen küll Reformierakonnas praegu mitmeti pettunud, kuid rõhutan - teistega oleks lugu ilmselt veel hullem olnud!
Valitsus on ju viivitanud kiiret sekkumist vajavate otsustega kokkuhoiuks, mitte nii nagu olime seda sunnitud tegema meie, ettevõtjaid.
Veel üks asi tehti valitsuses paar aastat tagasi nagu normaalse majandamise kiuste - tõsteti ennaktempos avaliku sektori palkasid. Praegu kannatavad masu all just erasektori töötajad, ei ole sellist langust olnud riigitöötajate palkades ega ka, vabandan pensionäride ees, pensionäride sissetulekutes.
Nüüd on valitsusel selge, et avalikku sektorisse on ka vaja kärpeid, tulevad koondamised, aga kuhu need riigiametnike ja -spetsialistide hulgad lähevad? Aga mõni aasta tagasi pani riik ettevõtjad konkureerivate palgasummadega niisuguse palgasurve ette, et iga firma oli raskustes leidmaks vastava ala inimesi. Meeldetuletuseks - riik elab ju meiesuguste maksudest!
Mida tähendas ASi OG Elektra aktsiakapitali vähendamine ja jaotamata kasumi omakapitali reale tõstmine?
Kui ma tahtnuks ettevõttega näiteks lõpetada, siis oleks võinud raha jätta jaotamata kasumi alla ning selle sealt siis dividendidena endale välja maksta.
Sisult on selline raha ümberpaigutus vaid raamatupidamislik võte - kui ma olen firma ainuomanik, siis on ükskõik, kas raha on aktsiakapitali või jaotamata kasumi real.
See samm kinnitab, et ma ei kavatse raha ettevõttest välja võtta, vaid tõstsin jaotamata kasumi summad omakapitaliks, mis näitab, et OG Elektra on pika perspektiiviga ettevõte ja kavatseb turul edukalt edasi tegutseda.
ASil OG Elektra on hästi läinud, esimese poolaasta majandustulemused näitasid ligi 30 miljonit krooni kasumit.
Vale oli laieneda majandusbuumi ajal, nui neljaks laenudega uusi poode püsti panna. Meie ei teinud seda, ei võtnud pankadelt laenu, seega pole praegu mingeid finantskohustusi. Pole mingi ime, et me oleme paljudega võrreldes täna paremas seisus. Muidugi on tulnud teha raskeid otsuseid, inimesi koondada. Töötajate arv on käibega korrelatsioonis: langeb käive, peab vähenema ka töötajate hulk. Kui käive langes kuni 10%, siis vähenes ka näiteks müüjate arv saja võrra.
Kas toimub agressiivne laienemine, poode tuleb kiiresti juurde?
Kõigepealt tuleb Lasnamäele ümberehitatud Ümera kauplus, siis tuleb Kohilas uusehitusena kauplus koos bussijaamaga, Järva-Jaanis on detailplaneeringu kehtestamine käsil. Läbirääkimiste faasis on palju asju, kuid langeval turul ei tohi rabeleda.
Me arvestame ikka oma logistilise ringiga, seega seoses Jõgeva kauplusega Tartusse ju võib mingil hetkel oma kauplus tekkida, kuid Lõuna-Eestist laiemalt rääkida on vara.
Minu töö firmas seisneb praegu selles, et ma sõidan pidevalt mööda Eestit ringi ja vaatan üle kinnisvara. Pakutakse väga huvitavaid objekte ja emotsionaalselt võiks täna igasuguseid, ka kauni merevaatega kinnistuid osta. Peab aga ennast rahulikuks suruma, et võtta asju praktiliselt. Peab investeerima sinna, kust on võimalik pikemas perspektiivis teenida.
Kui surutise ajal käive langeb, siis on ainuvõimalus turgu juurde võtta, see ongi kaupluste juurde ehitamine-ostmine. Samas peame omatoodangu sortimenti laiendama, peab soetama uusi seadmeid, millega toota kaasaegset toidukaupa. Selleks on vaja käivet, mahtu. Kui teha sama tööd käsitsi, siis pole me omahinnang konkurentsis.
Areng taob kuklasse, tahad ellu jääda - laiene!
Edasi on selge, et väiksed toiduainetööstused ajapikku kaovad, sest suured saavad lubada endale masu ajal ka kahjumiga või selle piiril tegutsemist. Väikene tootmine on alati kallim kui suur. Näiteks on jätkuvalt väga tugev Rakvere Lihakombinaat, mis kuulub juba ajalooliselt tugevale Soome kontsernile.
Kui kaua kriis kestab?
Nüüd küsivad kõik ettevõtjate käest, mis edasi saab. Aga las vastavad need riigi palgal olevad analüütikud, kel on kõik andmed kasutada. Minul ei ole prognoose millegi põhjal anda, jälgin loomulikult meediat, suhtlen teiste firmadega ja võib-olla ennustame siis koos kohvipaksu pealt? Samas annavadki ettevõtjad reaalsemaid prognoose, kuigi me ei tea, mida valitsus on ühelt realt teisele tõstnud ja mis prognoosinumbrite taga tegelikult on.
Tõusu ma ei näe, sest pole tootlikkuse hüppelist kasvu. Samuti on firmadel ja inimestel kohustused pankade ees. Kaovad mõttetud firmad, mis uusi väärtusi ei loo, ja seega tuleb töötuid juurde. Pole kusagile kadunud ka devalveerimisoht, ootame kohalike valimiste lõpu ära, siis vaatame. Miks makstakse kroonihoiuse eest kümme korda rohkem intressi kui eurohoiuse eest? Lihtne - kardetakse.
Uueks käivitamiseks hakatakse esmalt põhjast ettevõtteid kokku ostma. Niisugused rahakad investorid koos kainenenud pankadega käivitavadki uue majanduse.
