Loomakasvatusehitiste investeeringutoetuse teise taotlusvooru tulemusena määras PRIA 86 taotluse alusel ligi 295 miljonit krooni toetust. Lääne -Virust said farmerid PRIA toetusi Eestis kõige rohkem: 13 taotlust summas 58,5 miljonit krooni.
Suurte toetussummade juures on üks „aga" - toetusi said karjapidajad loomakasvatusehituste jaoks taotleda kuni 40% ulatuses kogu investeeringust. Kuid farmihoone või muu ehitus tuleb kahe aasta jooksul valmis teha või renoveerida, alles siis saab toetusraha kätte. Seni peaks põllumehed aga panga tuge kasutama ja võtma ehitamiseks laenu.
Tänase madala piimahinnaga ei saa põllumehed paar aastat tagasi plaanitud ehitustega alustada, sest piima kokkuostuhind teenib kasu asemel iga päev kahjumit. Seega on hädas just piimatootjad.
Alustatud investeeringud peavad olema määruse järgi lõpetatud hiljemalt 2010. a lõpuks, vastasel juhul tuleb raha PRIA-le tagasi maksta
Kui firmal on oma raha?
Lääne-Viru põllumajanduskonsulent Ene Milvaste ütles, et pankadest ei julge keegi praegu raha juurde laenata, ega tegelikult saagi. Pangad hindavad põllumajanduse riske täna hoopis teistmoodi kui paar aastat tagasi, mil nad lootsid europrojektide mahukate laenude pealt korralikke intresse teenida.
„Kõige hullem on toetust juba saanud ja ehitustega alustanud loomakasvatajate olukord, kelle ehitused on pooleli," selgitas Milvaste. „Kui nad ei jaksa lõpuni ehitada, siis nõutakse ka eelmine toetusraha tagasi."
See toob aga pankrotid järjest lähemale.
Samas on loomakasvatustoetuste meetme alt soovitud rahast tänavu ilma jäänud Oleg Grossi Talu OÜ Annikvere seafarm.
Tõsi, Annikvere sigala on eelmise toetuse kaasabil pooleldi juba „euroopastatud", kuid osaühingu juhi Tarmo Terava sõnul oleks vaja nüüd edasi ehitada järgmist osa, vabade ja tiinete emiste farmi. Nii küsiti PRIAlt toetust 2,5 miljonit krooni, omaosalus oleks olnud ligi 10 miljonit krooni.
„Alles siis oleks kogu investeering majanduslikult efektiivne, muidu on lahendus poolik," nentis Terav. „Paraku üteldi meile selles toetusvoorus ära, kuigi meie firmal on omaosaluse raha olemas, ei pea pangast juurde laenama minema ja saaksime kohe projektiga edasi minna."
Tarmo Terav ütles, et nad pöördusid kirjaga nii põllumajandusministri kui ka PRIA juhataja poolde, et taotlus uuesti läbi vaadataks. „See on ju lausnõmedus - raha viiakse pigem Brüsselisse tagasi, kui et anda neile, kes suudaks seda kasutada."
OG Elektra kontserni omanikku Oleg Grossi pani imestama ametnike mõtteviis. „Sellal kui tuleks iga tootmisega veel tegelevat ettevõtet toetada, lõikavad nad just nendel, kes seda suudaks ka majanduskriisi tingimustes teha, toetused ära!" Grossi sõnul oleks euroraha ka neile, kuigi kriisiski suhteliselt hästi toimetulevale firmale, ikkagi vaja. „Omavahenditest kõiki ehitusi ei kannata püstitada," kinnitas Gross.
Terava sõnul on mitme taotleja krediidivõime hindamiskriteeriumides sees pehmelt üteldes kummalised nõuded. Näiteks põllumajandustootja, kus firma juhatuses on kõik naised, saab enne toetust kui see, mida juhivad vaid mehed. Samuti on eelistatud toetusesaajad firmad, mille omanik on alla 40- aastane.
„Kõike seda arvestada majandustingimustes, kus mitmed seni toetusi taotlenud põllumajandustootjad peavad kahjuks ilmselt pankrotiga lõpetama?" oli Oleg Gross hämmingus.
Annikvere sigalasse sai eelmise projekti raames ehitada 80 poegiva emise kohta. Viies poegiva emise ruumis on 16 tiinet. Praegu on Annikveres 2200 siga, kui aga EL-i toetusi on veel võimalik saada, siis võib Annikvere farm suureneda 5000-7000 seani, seda koos põhikarjaga.
Raha tagasi
Alustatud investeeringud peavad toetuse saanutel olema määruse järgi lõpetatud hiljemalt 2010. a lõpuks, vastasel juhul tuleb raha PRIA-le tagasi maksta. Loomafarmide omanikud tahaks, et minister muudaks määruses lõpptähtaega.
Konsulent Ene Milvaste nentis, et praegu peaks riik andma põllumeestele pangast laenamiseks riiklikud garantiid. „Kui me piimatootmise Eestis põhja laseme, kas siis hakkame tooma toorpiima mujalt, ja mis see siis maksab?" küsis Milvaste, viidates, et põllumajanduse puhul on tegu riigile strateegilise majandusharuga. Ene Milvaste tuletas meelde, et teatud eurotoetused on Eesti riigile üldse viimased, edaspidi peab ise hakkama saama.
