Esimesena vastas küsimustele OG Elektra omanik Oleg Gross.
Möödunud aastal samal ajal ütlesid sa Kuulutaja toimetuses, et Eesti majanduse olukord läheb varsti väga halvaks. Millistele andmetele sa mullu toetusid?
Maailmamajanduse kriisi ma loomulikult ette ei näinud, aga Eestis oli selleks ajaks olukord juba selline, et midagi pidi juhtuma, see oli tunnetatav - kogu õhustik oli nagu enne äikest, lämbe, tiine ja umbne. Mis toimus tööjõuturul? See oli ju lausa ogar - millised olid siis nõutavad palganumbrid kõige tavalisema lihttöö eest!
2007 olime siinsete ettevõtjatega koos Võsul ja ma hoiatasin, et näiteks kinnisvarahinnad ei saa enam tõusta, vastupidi - siin võib tulla kiire langus, võib-olla krahh.
Ettevõtja peab käituma lihtsa talupojatarkuse järgi. Läheb viljapõllu äärde ja näeb, et saak tuleb sel sügisel kesine. Siis ta hakkab juba talveks oma karja söödanorme vähendama. Või nagu laevakapten: oled ookeanil, sul on kahe kuu toit kaasas, aga selgub, et kahe kuuga kaldale ei jõua, järelikult on vaja vähendada meeskonna igapäevast toidunormi. Ega siin ole midagi eriti teaduslikku, mille jaoks on vaja kallilt makstud analüütikuid palgata!
Meie valitsus mängis aasta otsa lolli, et ootame aga, mida analüütikud ütlevad. Võinuks sealt Toompealt alla tulla ja vaadata rahva seas, kuidas ettevõtted hakkama saavad, kuidas inimesed elavad. Kui aga hakata ainult statistilisi andmeid ootama, tulevad need kõigepealt viivitusega, ja siis oodata detsembri maksulaekumisi, kus on veel koondamisraha jm summad - see on lihtsalt rumalus. Poliitikute eneseuinutamine.
Kui ettevõtted käituvad nii nagu Eesti valitsus, siis tulemus on - pankrot!
Millal meie majandus tõeliselt põhjas ära käib?
Põhjast on asi veel kaugel. Asi võib tükk maad hullemaks minna. Selline näide: sõitsime Tallinnasse ja trassi peal tuli meil kümme järelhaagisega veokit vastu ja nendest neli olid Grossi Toidukaupade omad. Kolmes kohas mõõtis politsei kiirust ja ühes kohas kontrollis toll kütuse erimärgistust. Riik teeb "ettevõtlust" - tahab trahvidega majandust elavdada... Normaalsest majandusest on täna olukord kaugel.
Mis oli aga veel paar aastat tagasi Tallinna-Narva maanteel? Sa ei saanud suurte haagiste vahel liikumagi, alates palgiautodest, lõpetades ei tea milliste veostega, aga neid oli kogu tee täis - äri käis pöörases tempos. Valitsus pidanuks neid märke ju nägema, aga ei!
Tõsi, valitsus on välja pakkunud 4 miljardit krooni ettevõtete toetust, aga esiteks on see väike summa. Teiseks, meil on vastu võetud meetmed, et pankrotiohus firmasid saneerida. Ma küsin: kui ettevõte on pankrotti lastud, siis mida needsamad tegelased seal enam saneerivad? Nagu Guido Sammelselja juhtum. Nii tekivad ju igasugused skeemide võimalused, juba pankrotis olevast ettevõttest saaks sel moel midagi välja viia.
Nii peabki riigi abiga ettevaatlik olema - ei saa niigi haigeid ettevõtteid toetama hakata. See pikendab nõrkade firmade agooniat, samas aga kogu majanduse taastumise tsüklit. Kes siis teeb valiku, milliseid ettevõtteid toetada? Eksportivate firmade seast tuleb see valik teha, aga millistest printsiipidest lähtuvalt? Siin hakkab lobitöö, see pole õige tee.
See on julm, aga kriis puhastab turgu ja nõrgad ettevõtted lõpetavad!
Midagi innovatiivset peaks välja mõtlema, see on sel aastal võlusõna. Aga mis saab neist inimestest, kes peavadki lihttööd tegema? Kas kanname nad maha, anname mingi abiraha, las vegeteerivad?
Mina pole ka seda meelt, et eesti inimene enam lihtsat tööd teha ei tohigi - oma varjust üle ei hüppa. Iga inimene võib viljeleda sellist ettevõtlusvormi, mis tema arvates siin toimib. On see siis kõrgkvalifikatsiooni nõudva tööjõuga või madalama haridustasemega inimestega - ikka vastavalt turule.
Täna peame kõigest kinni haarama, jutlustada Toompea kantslits innovatiivsusest on naeruväärne. Jah, see tuleb küll, kuid üldise haridustaseme tõusuga, isearengu teed, keegi ei saa tänast olukorda vägisi muuta.
Meil on muid muresid, näiteks Eestis on palju väikeettevõtteid, kelle palgakulusid statistika keskmise palga sisse ei arvestagi. Inimene kuuleb meediast, et Eesti riigis on keskmine palk nii suur! Mida tunneb siis lihttöö tegija? Kas väikese maakoha ettevõtja suudab oma töötajatele lihttöö eest sellist palka maksta? Taoline statistika tekitab inimestes alaväärsustunnet ja kibedust. Aga statistika on kõige suurem vale.
Milline on OG Elektra kontserni majanduslik seis?
Tundub, et meil on majanduslik seis kordades parem kui Eestis keskmiselt, kuid mitte hea. Kõik on ju suhteline. Võrreldes möödunud aastatega on selge, et käive on langenud. Kui palju veel langeb, on vara täna ütelda.
OG Elektra laenukoormus on nullilähedane, likviidsus on hea, isegi vabade vahendite hulk on suurem kui tavaolukorras. Aga tuult täis ennast tõmmata ei maksa, me pole ju nüüd laienenud ega arenenud. 2008, kus kõik aga laenasid, et edasi areneda, mängides jätkuva majandustõusu peale, olime meie ootel. Sisetunne ütles, et nii see kaua ei kesta. Ja palun: täna pakutakse seda kinnistut, mille hind oli mõne aja eest 13 miljonit krooni, mulle 3 miljoni krooni eest.
Uus tapamaja on ootel. Me ehitasime selle PRIA toetusega, kuid siis läksid euronormid lõdvemaks - äkki võis rohkem loomi töödelda. Nüüd on majanduslangus, kus tapamahud niigi vähenevad. Kui poleks olnud euronõudeid ja euroraha toeks, siis oleks niisuguse tapamaja ehitus olnud selgelt rumal.
Ma ütlen ka aitäh bürokraatiale, et kõrghooned, mida ma ehitada tahtsin, jäid venitamise tõttu tegemata. Meie seis on kindel, sest pole selliseid püsikulusid nagu teistel, näiteks rendipindasid on ettevõttel vähe. Me saame ennast tõmmata ka äärmise säästurezhiimi peale.
Olen heameelega tõdenud, et inimesed tõesti tahavad eestimaist toitu. See on õige suund, sest sellega toetatakse kodumaist ettevõtlust - alates farmeritest, lõpetades kaubandusega ning mitme tootmisharuga, mis toiduainetööstustelt tellimusi saab.
Kas OG Elektras koondamisi on ette näha? Kuidas uued kauplused Rakvere ümber on mõju avaldanud?
Kui kauplusel väheneb 10% käive, siis peab vähenema nii sama palju ka töötajate arv - see on majandusreegel. Suuri koondamisi pole, kuid äraliikujate asemele uusi töötajaid ei võeta. Samas, ühelgi tublil ja ausal inimesel pole meil midagi karta, pigem on need töötajaid edaspidigi meie ettevõttes oodatud.
Konkurents Põhjakeskusega vähendas Turu Kaubamaja käivet 3-5%, kuid Raja kaupluse käive langes 20%. Aga Raja poe sulgemisest on asi kaugel, see on meil oma maja, võrratult hea asukoha ja ligipääsuga.
Ega inimene taha majanduskriisi ajal suures marketis ringi jalutada, niikuinii raha ei ole. Ta on pärast tööpäeva väsinud ja üldisest olukorrast stressis, saaks oma toidu kätte ja koju puhkama!
