Vahe Oleg Grossi Talu OÜ Annikvere seafarmi vana ja uue osa vahel on tuntav - euroopalikult rekonstrueeritud farm näeb vana sigala kõrval välja lausa luksushotellina.
Oleg Grossi Talu OÜ juhatuse esimees Tarmo Terav tutvustas muudatusi Annikvere seafarmis põhjalikult: kõigepealt sai ajakirjanik paraja portsu ehtsa nõukogude aegse sealauda nostalgiat koos kaasaskäivate aroomidega, siis viis ta aga külalise farmi uutesse ruumidesse, kus nii silm kui ka haistmismeel lausa puhkasid.Kui palju sead ennast euroremondist tingitud ülekolimisest segada lasevad, näitas ilmekalt üks emis, kes Kuulutaja külaskäigu ajal usinasti poegis. „Ta on meil uues osas „esmasünnitaja"," mainis Tarmo Terav.
Omakapital teeb abikõlblikuks
Praegune ehitusetapp läheb Annikvere sigalas maksma kokku 17 miljonit krooni. Pool sellest rahast tuleb EL-i abiprojektide raames. Kuid nagu rõhutas Terav - nüüdsel majanduslikult raskel ajal saavad Euroopa Liidu toetusi vaid need ettevõtted, kel on juurde lisada samaväärne osa oma raha. „Enam toetusprojektide juures pangalaenuga omafinantseerimist arvestada ei saa," tutvustas Terav majanduslanguses euroliidu karmiks muutunud toetusreegleid.
Juurde tuleb selle ehitusetapiga Annikvere sigalasse 80 poegiva emise kohta. Viies poegiva emise toas on 16 tiinet emist. Samuti suureneb põrsaste tootmine ja juurde oli vaja uusi ruume ka põrsastele. Juba on üle kolitud ka osa võõrdepõrsaid. Nende ruume on kokku 7 ja igas toas on 240 põrsast.
Ehitusega said põrsad ja emised euronõuetele vastava valgustuse, ruumides on korralik ja tugev ventilatsioon. Sulud on ehitatud nii, et põrandad on võredest, kust vajub sõnnik alla. Põranda all on kanalid ning pump suunab läga vastavalt vajadusele hoidlasse. Samuti tuleb sööt ette puhuriga automaatselt väljas asuvatest söödatornidest.
Põrsasulgude betoonpõranda osad on küttega, et põrsastel oleks hea ja soe. Seda oli ka näha, põrandaküttega põrandaosas nad kobaras lesisidki. Poegivatele emistele pole põrandakütet vaja, neil on poegimise ajal just mugavam jahedas restil lebada.
Arvutiprogramm määrab sööda koguse
Hollandi päritolu söödasüsteemi ja ventilatsiooniseadmed paigaldas Annikvere farmi firma Hansamer OÜ, mille juht Ergo Pohlak selgitas, kuidas tehniline lahendus uudses sigalas töötab. Restpõrandad, aiad ning kogu tehniline lahendus on Ivar Lapalt Teknest OÜ-st. „Nende meestega on tõhus koostöö," iseloomustas Tarmo Terav.
Ergo Pohlak selgitas põrsaste söötmise moodsat süsteemi. Farmiteenindaja toas on arvuti, mille programm näitab, kui palju on farmis boksides sigu ja mis kaalus nad on. Sööt tuleb ette automaatselt, söögikünas on andur. Kui põrsad pole ettenähtud aja jooksul küna tühjaks söönud, siis järgmiseks söödakorraks annab arvuti sööta vähem. Ja vastupidi - kui süüakse kiiremini, siis annab arvuti järgmiseks korraks rohkem toitu. Vaid poegivatele emistele antakse süüa töötaja silma järgi. Emis on koos põrsastega 28 päeva, siis lähevad põrsad juba automaatsele söötmisele.
Annikvere farmist saadud liha läheb kontserni oma tööstusesse Lepnal, kuid jõuab värske lihana ka Grossi Toidukaupade kaupluste lihalettidele. Kuigi firmal on lepingud seakasvatajatest talunikega, on oma sigala kontsernile vajalik - oma seakasvatus on tähtis siis, kui tekivad lepingupartnerite nn tarneaugud, samuti saab oma lihaga hinnakõikumisi leevendada. Oma sigala stabiliseerib OG Elektra Tootmise lihatööstuse tooraine vajadust.
Annikvere sigala on Oleg Grossi käes juba eelmise sajandi 90-ndate algusest. Tegu on endise kolhoosisigalaga. Praegu on seal 2200 siga, kui aga EL-i toetusi on veel võimalik saada, siis võib Annikvere farm suureneda 5000-7000 seani, seda koos põhikarjaga.
Vana võõrdepõrsa sigala asemele tahetakse ehitada farmi järgmist osa. Selleks on projekt valmis ja esitatud ning euroraha toel plaanitakse sinna vabade ja tiinete emiste farmi.
