Majanduskriis väljendub ka kuritegevuse arengus - üldiselt kahaneva kuritegevuse taustal on järjest rohkem poevargusi ja politseile on sellega vahele jäänud isegi seni puhta taustaga inimesed.
Kuigi Rakvere on ka poevarguste koha pealt suhteliselt vaikne kant, on siingi see kuritegevusliik tõusnud. Küll tõdes aga OG Elektra omanik Oleg Gross, et nende poeketi Grossi Toidukaubad Ida-Viru ja Tallinna kauplustes on poevargusi hüppeliselt rohkem.
AS Helter -R kaubandusjuht Kalev Kivipalu ütles, et kindlasti on ka nende poodides rohkem poevargusi, samuti sissemurdmisi ja ta nõustus, et see on just viimase aja trend. „Järelikult seotud majanduskriisiga," sõnas Kivipalu. Ühe väikepoe anonüümsust palunud müüja rääkis Kuulutajale, et ta peab oma põhitöö kõrvalt täna samuti rohkem jälgima, et „pätid liiga ülbeks ei läheks ja lausa silma alt midagi ei virutaks".
Nälja pärast ei varastata
Rakvere politseiosakonna vanemkomissar Alar Karu nentis, et muude kuritegevusliikide languse taustal paistavad poevargused silma küll. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on nende arv tõusnud Rakveres ligi viiendiku võrra. „Seda on palju," tõdes Karu, „aga vähemalt sellist tendentsi nagu 90-ndate alguses, et inimene läks nälja pärast toidupoodi vargile, täna küll ei ole."
Alar Karu rääkis, et ta on kohe jälginud: kas on nii - inimene võtab ennast tööturuametis töötuna arvele ja läheb siis näiteks Selverisse toitu varastama. „Ei ole sellist trendi," kinnitas vanemkomissar. „Ilmselt on meie riigi sotsiaalabisüsteem ikka juba niisugusel tasemel, et ausal, aga hättasattunud inimesel pole vaja toiduvargile minna."
Karu sõnul on põhilised poevargad ikka needsamad näod, kes politseile ja ilmselt ka poetöötajatele juba vanad tuttavad. Joodikud varastavad alkoholi ja suupistet, sekka ka piiritusega lõhnavett. Mingit eraldi „seaduslike varaste klassi" teket pole vanemkomissar Karu täheldanud.
„Kuid siiski on tekkinud mõned pisivargustelt tabatud isikud, kelle taust seni politsei jaoks täiesti puhas on," rääkis Alar Karu.
Kui isik on kolmandat korda poevargusega vahele jäänud, siis algatatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. Vahepeal leebeks tehtud seadus on tagasi karmimaks muudetud, nii et süstemaatiline varas saab kord kriminaalkurjategija nime külge ikkagi.
Ohumärgid edaspidiseks
Suurärimees Oleg Gross pidas oma kaupluseketi puhul poevargustes silmas küll Ida-Virut ja Tallinna, kuid ta ütles, et ohumärgid niisuguse kuritegevuse levikuks üle riigi on majanduskriisi ajal olemas. „Pisivarastel aga ei tohiks tekkida karistamatuse tunnet," rääkis Gross, „esimesed signaalid on selleks, et politsei teaks reageerida ja vastavalt tegutseda." Samas ütles Gross, et eks nendegi kaupluste töötajad peavad tänase olukorra tõttu oma põhitöö kõrvalt klientide jälgimisega tegelema.
Selle nädala ajakirjanduses ilmus mitmes väljaandes lugusid, kuidas Euroopa keskklassi esindajadki on hakanud majanduskriisis poevargaks. Samuti on järjest levinumad muud pisipettused. Postimehe andmetel peab näiteks Hispaania politsei järjest rohkem uurima keskklassi ja mitte luksusautode vargusi, sest mustal turul näikse olevat tõusnud nõudlus just nende järele.
Kogu maailm, sealhulgas ka kuritegelik maailm, püüab majanduskriisis säästvalt tegutseda.
