Ümera tänava Grossi Toidukaupade kaupluse avamisel oli väga palju rahvast, kogunisti nii palju, et Lepnalt tuli saata lisaauto kaubaga. Juba kauplusehoone ümberehituse ajal käisid kohalikud elanikud ehitusmeestelt uurimas, millal siit poest ka osta saab. „Kaubamärk Grossi Toidukaubad on Tallinnas populaarne," tõdes firma omanik Oleg Gross. 10miljoniline investeering Lasnamäe korterelamute rajooni on Grossi Toidukaupade äripõhimõtte loogiline jätk - perenaiste lähipood ja just tihedamalt asustatud elamurajoonis. Selle järgi ongi kaubamärk tuntud ja eriti masu ajal levivad jutud poeketi kaubavalikust ning soodsatest hindadest juba enne kaupluseketi kohalejõudmist.
Ümera tänava Grossi Toidukaupade avamise puhul kingiti eile igas tunnis 15 kliendile midagi, üllatusi soodsate hindadega jätkub tunduvalt pikemaks ajaks.
Kevadel on aga pealinnas avamisel kaks Grossi Toidukaupade kauplust: üks on endine Kotka keskus Lasnamäel ja teine Lilleküla nimeline kauplus Endla tänavas. Kevadel saab valmis ka Kohila kauplus koos bussijaamaga.
Maailmameistrivõistluste tingimustel
„Uue kaupluse piirkonnas on rohkem ostjaid kui pooles Rakvere linnas," täheldas Oleg Gross. Teda ei sega, et läheduses on ka Maxima pood - konkurents on tervitatav. Samas tunnistas Gross, et kui aastaid tagasi valitses kohalikus kaubanduses olukord, mida võis võrrelda ärimehe sportlasekarjäärile tuginedes rajooni meistrivõistlustega, siis täna mängib OG Elektra MM-il.
„Meid on pandud konkureerima rahvusvaheliste kauplusekettidega," kinnitas Gross. Vabaturu veendunud pooldajana ei kahetse ta oma äri seisukohalt neid karme tingimusi, küll on laiemalt võttes Grossil kahju väikestest firmadest, mis rahvusvahelises konkurentsis peavad oma tegevuse lõpetama. „Väikeste poodide- ettevõtete taga on töökohad ja kogu sotsiaalse infrastruktuuri säilimine," rääkis suurärimees, „Paraku pigistatakse nõuete ja maksudega neid väikeseid võrdselt suurtega, aga väikefirma ei ela kriisiaega üle - suurtel kontsernidel on aga kahjumid mingi aja vältel äriplaanis lausa sees." Ta rääkis, kuidas restoranis lõunal käies peab ta ennast tihti tundma nagu privaatses kinnises asutuses - lihtsalt inimesed ei käi enam väljas söömas, raha pole.
Gross arvas, et vist kellelgi riigijuhtidest ega majandusteadlastest pole selget plaani, kuidas virelevaid väikefirmasid majanduslikult aidata, kuid ta ütles, et peab lugu neist väikestest tegijatest, kes pingutades püüavad ikka veel vee peal püsida.
Küll märkis ta tunnustavalt Tallinna linnavalitsuse osa töökohtade loomisel - nimelt sai ka Grossi Toidukaupade Ümera tänava kaupluses tööd 15 inimest, kes alles hiljuti olid töötud. Nüüd aga tasub omavalitsus nende töötajate eest miinimumpalga (4350 krooni) ja firmaomanik lisab oma panuse. Tööjõukuludelt firmale igatahes tuntav sääst.
Samas on OG Elektra oma mitme kaupluse ehitamise-renoveerimisega ise tööandjana laienenud, nüüd osalevad kümned ehitusfirmad kontserni pakkumistel kauplusteehitamiseks. Kaupluste sisustus aga tuuakse Hiinast ja Poolast, sest siinsed hinnad on selles valdkonnas ikka veel kõrged.
Põhja peal edasi
Oleg Gross on nõus analüütikutega, et suuri hinnalangusi korraliku kinnisvara osas enam ei tule. „Asi pole mitte majanduse tõusus, mida niipea näha veel pole, vaid lihtsalt teatud kinnisvara ei jätku," selgitas Gross, „ja nüüd ostavad n-ö raisakotkad (eks ma ise kuulu kah siis sinna seda kinnisvara kokku, mis on pankrotistunud firmadele kuulunud. Mina tegelen kaubandusega, järelikult ostan kaubanduspindasid."
Ärimehe sõnul pole praegusel kinnisvara ostjad isikud, kes viimasel ajal majandusest oma kapitali teeninud, vaid hoopis alalhoidliku meelega äriinimesed, kes täna oma rahavarusid paigutavad. „Need inimesed teenisid kasumi buumi ajal, siis võtsid hoo maha, sest oskasid riske hinnata, ja nüüd tegutsevad turu põhjas, kuid vaadates tulevikku."
Pankrotistunud kinnisvara on pankade käes ja need pole huvitatud, et hinnad veel langeks, pankadel on aega müügiga piisavalt. Nii toimibki kinnisvaraturg aeglaselt ja tasapisi müüakse ikka midagi. Kuid ainult korralikku, perspektiiviga kinnisvara, kinnitas Gross.
Siseturg on aga „uinunud seisus". Seda on näha ka inimeste toidueelistustest. Ostetakse rohkem toorliha, koorimata kartulit jne. „Inimesed valmistavad kodus ise süüa, et kokku hoida," iseloomustas ärimees.
OG Elektra jaoks olid tippaastad 2007-2008, nagu kogu majanduses. Siis oli kontsernis tööl 1200 inimest, täna on töötajaid kuni 900. Samal ajal areneb OG Elektra edasi - uute kaupluste ostmine sunnib näiteks firma logistikat arendama ja uusi kaubaveoautosid muretsema.
